Korteriühistute infoleht

Uue korteriomandi ja -korteriühistuseaduse väljatöötamisele kulus kaks aastat. Seaduse koostamisel võeti arvesse kriitilisi tähelepanekuid, parandusettepanekuid ja ideid Justiitsministeeriumisse hulgaliselt laekunud kirjade põhjal. Samas jäi seaduseelnõu põhieesmärk samaks – kaitsta kortermajade võlausaldajate (kommunaalteenuste tarnijate, pankade, kinnisvarahooldusfirmade) õigusi ja huve, muutes korteriühistu taas ühisuseks.

 Näotud

 Algul arvas enamus meist, et kõik korterelamud muutuvad automaatselt korteriühistuteks, kuid seaduseelnõud lähemalt uurides selgus, et see pole sugugi nii. Vaatamata sellele, et korteriühistu-nimelise kuue saavad kõik kortermajad, jääb see vaid fiktiivseks, kuna olemasolevate korteriühistute liikmetest tehakse taas „ühisuseliikmed“. Seaduseelnõus on korteriomanike ühisus minetanud oma nime, kuid mitte olemuse. Korteriühistu on kavalalalt kokku sulatatud ühisuse mõistega ja on saanud kõik viimasele omased tunnused: korteriomanike solidaarne vastutus kogu elamu võlgade eest, teiste juriidiliste isikute võimalus siseneda elamu juhatusse, korteriühistu vabatahtliku likvideerimise ja pankrotimenetluse täielik välistamine.

 Juriidiline isik toimib hoopis teistsugusel loogikal: põhikiri, registreering Äriregistris, füüsilistest isikutest koosnev juhatus, osakapital, vabatahtliku likvideerimise ja pankrotimenetluse võimalus. Seaduseelnõus aga ei mahu korteriühistud sellesse loogikasse. Selles kontekstis ei ole ka juhuslik spetsiaalse registri loomine korteriühistutele, mis on lahutamatult seotud korteriomandite kinnistusraamatuga. Sisuliselt tähendab see seda, et korteriühistu kaotab oma näo ja korteriomanikud jäävad oma õigustest ilma. Nüüdsest on elanikud kohustatud pidevalt jälgima ühistu ja oma naabrite maksevõimet, et korteriühistu võlgnevuse tõttu oma korterist mitte ilma jääda. Samas enamik korteriomanikest lihtsalt ei soovi või ei ole võimelised sellega tegelema kas vanuse, ebapiisava hariduse, sissetuleku või suure töökoormuse tõttu. Neist muredest saab lahti vaid, müües korteri või loobudes sellest sunniviisiliselt.

 Riigikogu teeb kõik otsused

 Vaevalt keegi meist kahtleb, et Riigikogu otsustab korteriomanike saatuse nende eest. Kuigi inimesed on nördinud kommunaalteenuste hinnatõusust, puudub neil õigus sõlmida otselepinguid soojuse-, vee- ja gaasitarnijatega (see õigus oli üürnikel nõukaajal). Vananev elamufond nõuab kallist renoveerimist, puuduvad alternatiivsed küttesüsteemid jne, kuid võimulolijad ei tee midagi.

 Põhjus on mitte ainult selles, et 80% Riigikogu liikmetest elab eramajades ega mõista üldse korteriomanike probleeme, vaid eelkõige seetõttu, et parteieliidi prioriteediks on suurettevõtete ja krediidiasutuste, mitte rahva huvid. Enamikule valijatest on ka arusaadav, et vanad erakonnad on end ammendanud ja moraalselt diskrediteerinud. Uute ideede ja inimeste puudumise tõttu tulevad võimu juurde ebapädevad ja harimatud isikud, keda määratakse ametisse üksnes parteilise lojaalsuse põhjal. Hääletades kellegi poolt erakonna nimekirjast, ei saa kunagi olla kindel, et sama tegelane homme ei hüppa üle mõnda teise erakonda või tuleb tema kui „peibutuspardi“ asemele hoopis teine. Samas, tänapäeva korteriomanikud ei tõtta oma huvide eest seismiseks poliitikasse. Näitena võib märkida, et sõjaeelse Eesti Vabariigi Riigikogus oli eelmise sajandi 20-ndatel aastatel 4 parlamendiliiget, kes esindasid korteriomanikke.

 Hääletud

 Tänapäeval ei ole Riigikogus (ja ammugi mitte kohalikes omavalitsustes) korteriomanike esindajaid kui poliitilist jõudu. Nende 20 aasta jooksul, mil korteriühistud on eksisteerinud Eestis, on korteriomanikud oma enamuses olnud passiivsed, neil ei ole poliitilisi ambitsioone. Tõsi küll, aeg-ajalt korraldatakse tänavademokraatia aktsioone – käiakse plakatitega ja protestitakse kõrgete hindade vastu. Seda soosivad ka kõik erakonnad, kuna see võimaldab neil taltsutada poliitiline teema enda huvides ja kasutada seda valimistel.

 Pelgalt tänavademokraatia aga ei sobi korteriomanikele. Nad peaksid ise olema seal, kus tehakse otsuseid ehk siis võimu juures. Kohaliku omavalitsuse tasandil oleks ju täiesti võimalik lahendada küsimusi, mis on seotud soojusetarnija vahetamisega, alternatiivsete soojusenergia allikate kasutuselevõtmisega, kohtueelse lepitusorgani asutamisega, vaidlusaluste küsimuste lahendamisega korteriühistutes jne.

 Korteriomanike seas on üsna palju pädevaid ja korralikke inimesi, kes oleksid suutelised esindama korteriomanike huve, kuid ka sel aastal kohalike omavalitsuste valimistel ei õnnestunud inimesi kokku saada. Seniks, kuni kestab olukord, et korteriomanike hääl ei ole esindatud kohalikus omavalitsuses või Riigikogus, jätkab poliitiline eliit pankadele ja kommunaalteenuste monopolidele kasulike seaduste vastuvõtmist, eirates korteriomanike huvisid.

 Marina Suhnjova, jurist

 

 
 
 
 

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

tel 56 915 679

MTÜ Kooperatiivelamute Toetuse Agentuur KETА

registrikood 80148646