Ida-Virumaa korteriühistud pöördusid juba aasta aega tagasi õiguskantsleri ja riigikogu liikmete poole palvega seadusi muuta ning lihtsustada välismaalastest võlgnike korterite võõrandamise korda. Ent mitme Kiviõli korteriühistu näitel võib öelda, et praeguseks on omaniketa ja võlgades korterite probleem vaid süvenenud, kirjutab Põhjarannik.
Mitme Kiviõli korteriühistu juhataja Sarkis Tatevosjan rääkis Põhjarannikule, kuidas ta on püüdnud saavutada võlgade väljanõudmist Venemaa kodanikest korteriomanikelt. Selliseid omanikke on nende ühistutes üheksa ning nende võlad ületavad juba ammu korterite maksumuse. Kogu seda võlakoormat on aga sunnitud kandma korteriühistud, st teised majaelanikud.
Ligi viiendiku Eesti inimeste eluruumidest puudub kas veeklosett või vann või dušš. Viletsates tingimustes elamine suurendab tervishoiukulutusi ja ka kaudsemaid kadusid. Analüütikud soovitavad riigil aidata inimestel majad korda teha, et tervishoiukulusid vähendada. Viiendikul Eesti inimestel ei ole kodus kas veeklosetti või vanni/dušši. Kümnendikul pole kumbagi, ei tualetti ega vanni/dušši. Seda kinnitab Euroopa Liidu agentuuri Eurofound äsja ilmunud analüüs.
Euroopa Parlamendi tellitud analüüs võttis aluseks Euroopa elukvaliteedi uuringute (EQLS) andmebaasi, kust saadi alusandmed elamute ja neis elavate inimeste arvu kohta. Kuigi üle Euroopa on olukord viimastel aastatel veidi paranenud, puudutavad kütte-, soojustus- ja ehitiste struktuuri ning ruumipuuduse probleemid endiselt märkimisväärselt suurt osa Euroopa Liidu elanikkonnast. Eluruumide puudused mõjuvad negatiivselt neis elavate inimeste tervisele, soodustavad õnnetusi ning pärsivad produktiivsust ja majandust.
Kohtla-Järve korteriühistute juhtide assotsiatsioon lööb häirekella: sellisesse olukorda nagu ühe talvega tondilossiks muutunud Vahtra 23 võib sattuda iga maja.
VKG Soojuse andmetel on kortermajade küttevõlg käesoleva küttehooaja lõpu seisuga 136 000 eurot. Kütteta jäämine ähvardab 70 elumaja. Seda probleemi arutati 7. juunil toimunud õiguskantsleri nõunike ning Kohtla-Järve ja Sillamäe korteriühistute esindajate kohtumisel.
“Meie aastatepikkune praktika on näidanud, et korteriühistud likvideerivad küttehooaja lõpuks tekkinud võlgnevused suve jooksul. Meil on põhjust ja alust oletada, et ka tänavune aasta ei ole selle poolest erand,” märkis VKG suhtekorraldusjuht Irina Bojenko. “VKG Soojuse konsultandid võtavad korteriühistute esindajatega ühendust, et igaühe olukorda individuaalselt arutada. Pärast seda saadetakse neile teated, milles on ära toodud kirja saatmise hetkeks maksmata jäänud summa ja selle tasumise tähtaeg.”
Möödunud aastal ei suutnud mitmed majad suve jooksul oma võlgu likvideerida ning jäid seetõttu kütteta. Neist üks − Vahtra 23 − on selle tagajärjel nüüdseks tondilossiks muutunud, kuna inimesed, kellel endal küttevõlad puudusid, olid sunnitud naabrite võlgade tõttu oma elamiskõlbmatuks muutunud korterid maha jätma.
HEAOLUÜHISKONNAD ÜMBERRINGI: Eestlane töötab palehigis, et kenasti kodulaenu tasuda. Lätlane tahab oma laenuvõlad lihtsalt korstnasse kirjutada ning rootslane ei maksa üldse oma laenu - elu lõpuni!
Juba praegu on linn loonud panga jaoks sihtasutuse ning paneb kokku panka asutama hakkavat töögruppi. „Kui hästi optimistlik olla, siis jõuame ühistupanga asutamiseni järgmisel talvel, aga ei saa ka välistada, et läheb kauem,“ pakkus abilinnapea Taavi Aas välja aja, millal panga tegeliku asutamiseni jõutakse.
